ɒ:tʲ ɬəɣpiji βeɬit kemnɐm mənɬət.
ɐː ɐːj βeɬit jəŋkɐ əntə məntə pətɐn, ɐːj βeɬit samɐt tɑjɬɐt.
pɐnə as toɬ, tom paləknɐm jəŋki tʲi mənɬət.
pɯrəɬtɐ pɐnə rɯtnɐt as samɐt tɑjɬɐt.
βɒt əntem.
pɐnə jɒqqənnə as sɐrnɐm kitɬɐt.
jɑβən jəmɐt qomət.
qɑjəm, βeɬi qɑjəm kemnɐm mənɬət ɒ:tʲi.
pɯrəɬtɐ jɒqqənnə samɐt tɑjɬɐt.
kɐt jɒqqənnə kitɬɐt əj pəŋɐɣə məntɐɣə.
mənɬət nʲɐtʲələkkə.
tom paləknə jəmɐt jəm rapəŋ laβ!
βeɬit jɐ tʲi laβɐ joβtət tʲit.
u:tə tʲi kiɬɬət, tʲi kiɬɬət.
βeɬi qɑjəm sɐrəɬtɐ mənɬ.
kʉtəŋti kitɬɐt, əj pəŋɐɣə məntɐɣə.
jəmɐt əj ɬarɣə jəmɐt jəmɣə mənɬət.
ɬinnə qoɬnə ɬejəɬɬəɣən, qoɬnə u:tə kiɬɬət.
jəmɐt jəmɣə mənɬət.
i:t u:tə kiɬɬət.
pɐnə laβɐ tʲi joβtət.
jəmɐt ənəɬ βeɬi pəŋɐ.
pɐnə as rɯtnɐt jotɐ nʲuɣəɬɬɐt.
ɬəɣ əj ɬarɣə mənɬət.
βeɬit ottə pɐstukkənnə, tɐ, kitɬɐt.
βeɬit qɑjəmi ... tem tɒɣinə.
əj βeɬi.
pɐ jɒɣ jəŋk ontɐ ɬɒɣəɬtəɬət.
βeɬit jəmɐt jəmɣə əj pəŋɐɣə mənɬət, nʲuɬ nʲuɬ βɒrtəqsəmin.
jɑβən laβɐ joβətɬət.
tʲunʲɐ nʲɑlqət samti: u:tə kiɬət məɣ oβtijɐ.
jɒqqən qoɬɣɐ rɯtnə ɒ:məsɬəɣən.
əjnɐm pəŋɐɣə joβtət.
mustəmin ɬəɣɐt i:ɬə raβəsɬət.
kɐt jɒqqən tot ɒ:məsɬəɣən.
rap tʲimint kakkəŋ laβ.
jəmɐt jəm jəŋk!
pɐ βeɬit as pərɣinɐm kirəɣɬəɬət.
kʉtəŋti kirəɣɬəɬət pɐnə.
qɑnʲtʲəqintɬət.
tʲu laβnɐm pɐnə tʲi mənɬət.
as sɐrnɐm tʲi mənɬət.
ɐː-ɐ, jəmɐt ənəɬ βeɬi qɑjəm jəŋkɐ tʲi βɯɣɬət, pɐnə tom palək ... jɑβən tom palək ... rapəŋ laβnɐm tom paləknɐm tʲi mənɬət.
βeɬit jəmɐt jəmɣə mənɬət.
jəmɣə pɯrəɬti lʉkəmti, pɐnə əj pɯʧ jɒɣɬɐɬ pɯri mənɬ.
tʲimint temi βəɬe əjnɐm βeɬit dɐ?
kɐt paləkkəni kɐt paləkkəni ɬaβ βari.
as pɯrəɬtɐ nʲuɣəɬɬɐt kvɐdrɐcikelnə.
.
.
kiɬɬət
βeɬit
.
βari
temi
.
dɐ
jəmɣə
jəmɐt
qɑjəm
qomət
mənɬət
mənɬət
jəmɐt
pɐnə
βeɬit
.
mənɬət
u:tə
tʲi
mənɬət
laβ
ɐːj
i:ɬə
jəmɐt
nʲɐtʲələkkə
jəmɣə
βɒrtəqsəmin
paləknɐm
.
rɯtnɐt
kakkəŋ
tom
βeɬi
kemnɐm
tʲunʲɐ
βeɬit
!
.
pəŋɐɣə
ɬaβ
pɐnə
,
nʲuɣəɬɬɐt
raβəsɬət
,
kɐt
jɐ
pɐnə
,
!
.
.
ɒ:tʲi
əntə
βeɬit
laβnɐm
pɯrəɬtɐ
ɐː-ɐ
ənəɬ
ɬejəɬɬəɣən
,
.
qɑjəm
pəŋɐɣə
laβɐ
ɐː
kirəɣɬəɬət
samti
pɐnə
.
jɒqqənnə
tʲu
laβnɐm
joβtət
kiɬɬət
.
.
tɒɣinə
toɬ
məntə
,
.
tɑjɬɐt
ɐːj
sɐrəɬtɐ
məntɐɣə
ɒ:məsɬəɣən
jɒqqənnə
as
mənɬət
jəŋkɐ
jɒɣ
tom
kiɬət
pɐnə
ɬəɣ
.
.
nʲɑlqət
əntem
u:tə
,
jəmɣə
tʲimint
βeɬi
jɒɣɬɐɬ
mənɬət
jəŋkɐ
palək
jəmɐt
mustəmin
məɣ
nʲuɬ
pɐnə
sɐrnɐm
.
βeɬi
kɐt
pɯri
tɐ
ottə
mənɬət
...
pɐnə
paləkkəni
,
ɬarɣə
mənɬ
laβ
rɯtnə
tom
sɐrnɐm
as
pɯʧ
ɒ:tʲ
:
əj
ɬarɣə
,
as
.
laβɐ
qɑjəmi
mənɬət
joβtət
.
mənɬ
.
jəm
.
,
paləkkəni
paləknɐm
as
.
tɑjɬɐt
ɬəɣpiji
pɐnə
əjnɐm
jɒqqən
kʉtəŋti
kirəɣɬəɬət
əj
jɑβən
βeɬit
βəɬe
kɐt
,
,
mənɬət
jəŋki
as
.
qɑjəm
kvɐdrɐcikelnə
.
.
tʲimint
ontɐ
mənɬət
.
.
u:tə
jəmɣə
u:tə
ɬinnə
jəmɐt
qɑnʲtʲəqintɬət
kemnɐm
jəmɐt
qoɬnə
ɬɒɣəɬtəɬət
βeɬit
...
ənəɬ
tʲi
laβɐ
paləknə
kitɬɐt
pɐ
tʲi
kitɬɐt
,
...
nʲuɣəɬɬɐt
βeɬit
ɬəɣɐt
as
kitɬɐt
pəŋɐɣə
samɐt
əj
i:t
tʲit
.
.
?
rapəŋ
pɐnə
pɯrəɬti
jəmɐt
pəŋɐ
.
əj
as
.
əj
rapəŋ
tʲi
tɑjɬɐt
.
rap
jəŋk
pəŋɐɣə
mənɬət
kɐt
kiɬɬət
tʲi
jɑβən
rɯtnɐt
palək
βɯɣɬət
.
jotɐ
qoɬnə
pɯrəɬtɐ
pɐstukkənnə
tot
.
.
tʲi
ɒ:məsɬəɣən
βeɬit
tem
əj
kiɬɬət
tʲi
.
.
oβtijɐ
tʲi
joβtət
jɒqqən
βeɬi
tom
βɒt
jəŋk
jəm
qɑjəm
kʉtəŋti
pərɣinɐm
.
tʲi
nʲuɬ
lʉkəmti
məntɐɣə
jəmɐt
qoɬɣɐ
βeɬi
pɯrəɬtɐ
.
jəmɣə
.
.
tom
.
kitɬɐt
jəmɐt
βeɬit
joβətɬət
jəmɐt
samɐt
samɐt
βeɬit
.
əj
mənɬət
əjnɐm
pətɐn
jɑβən
.
pɐ
jɒqqənnə
.
.
βeɬi
pɯrəɬtɐ
as
mustəmin
.
.
kit-ɬ-ɐt
mən-ɬ-ət
.
.
tʲi
jəŋk-i
.
rap-əŋ
sam-ti
sam-ɐt
.
mən-ɬ-ət
βeɬi-t
tɑj-ɬ-ɐt
pɯrəɬtɐ
rap
laβ-ɐ
pɐ
βeɬi
palək-nɐm
joβt-ət
kit-ɬ-ɐt
βeɬi-t
palək-nə
,
sam-ɐt
mən-ɬ
mən-tɐɣə
.
as
ottə
mən-ɬ-ət
lʉkəmt-i
rap-əŋ
jɒq-qən
kak-kəŋ
.
.
βeɬi-t
.
kiɬ-ɬ-ət
jəŋk-ɐ
əntem
tɒɣi-nə
qɑjəm
.
əj
.
nʲɑlq-ət
jəŋk-ɐ
.
βɒt
tʲit
.
jəm-ɣə
joβt-ət
əj
nʲɐtʲələk-kə
βeɬi
joβət-ɬ-ət
!
pɯrəɬtɐ
ɒ:tʲ
.
.
qomət
βeɬi
jɒq-qən
qoɬnə
...
jəm
laβ-ɐ
tem
kɐt
.
.
.
βəɬe
tʲi
kiɬ-ɬ-ət
pɐnə
laβ-nɐm
ɐːj
əjnɐm
pɐnə
mən-ɬ-ət
temi
kvɐdrɐcikel-nə
ɬin-nə
tʲi
pɐstuk-kən-nə
əj
laβ-ɐ
qoɬnə
,
qɑjəm
kʉtəŋti
jəm-ɣə
jɑβən
jəm-ɣə
qɑjəm-i
,
sam-ɐt
jɒq-qən-nə
as
βeɬi-t
ɐː-ɐ
tom
tom
mən-ɬ-ət
qɑjəm
as
məɣ
jəmɐt
kiɬ-ɬ-ət
oβti-jɐ
u:t-ə
nʲuɬ
,
kɐt
as
jɒɣ-ɬ-ɐɬ
βeɬi-t
,
ɬəɣ
.
.
laβ
tʲi
mən-ɬ-ət
.
sɐr-nɐm
pɐnə
pɐnə
jəmɐt
mən-ɬ-ət
pəŋɐ-ɣə
ɬəɣɐt
.
kɐt
.
tɑj-ɬ-ɐt
tʲi
jəm-ɣə
tɑj-ɬ-ɐt
,
.
mən-ɬ
ont-ɐ
pɯʧ
kirəɣɬə-ɬ-ət
i:ɬə
tʲi
nʲuɣəɬ-ɬ-ɐt
jəmɐt
i:t
pɐ
.
ɒ:məs-ɬ-əɣən
tʲi
.
tʲu
,
!
βeɬi-t
tʲimint
rɯt-nə
qoɬɣɐ
mən-tɐɣə
...
joβt-ət
?
u:tə
jəmɐt
jəm
.
jəmɐt
pɐnə
palək-kən-i
tɐ
βar-i
βeɬi
pəŋɐ
ɐːj
pɐnə
.
kit-ɬ-ɐt
jəmɐt
tom
,
sɐr-nɐm
kit-ɬ-ɐt
ɐː
tom
ɬar-ɣə
,
palək
palək-kən-i
dɐ
.
ɬar-ɣə
kirəɣɬə-ɬ-ət
kiɬ-ɬ-ət
jəŋk
as
jɑβən
ənəɬ
tʲimint
jɒɣ
əj
pərɣi-nɐm
.
mən-ɬ-ət
pəŋɐ-ɣə
...
ənəɬ
kem-nɐm
as
βeɬi-t
u:tə
,
palək
tʲunʲ-ɐ
.
.
toɬ
mən-tə
sɐrəɬtɐ
jəmɐt
.
mən-ɬ-ət
mən-ɬ-ət
pɯri
βɯɣ-ɬ-ət
.
kɐt
.
rɯt-nɐt
qɑjəm
nʲuɣəɬ-ɬ-ɐt
əjnɐm
jɒq-qən-nə
.
u:tə
kʉtəŋti
ɒ:tʲ-i
pəŋɐ-ɣə
βeɬi-t
jəmɐt
jəmɐt
jəm-ɣə
.
jɐ
kem-nɐm
.
ɬaβ
əj
ɬɒɣəɬtə-ɬ-ət
laβ
jəmɐt
pətɐn
tʲi
βeɬi-t
laβ-nɐm
mən-ɬ-ət
jɑβən
pɐnə
.
.
.
pɐnə
,
tot
jəŋk
mən-ɬ-ət
əj
βɒrtəqsə-min
,
pəŋɐ-ɣə
ɬəɣpi-ji
.
nʲuɬ
:
ɬejəɬ-ɬ-əɣən
jotɐ
ɒ:məs-ɬ-əɣən
qɑnʲtʲəqint-ɬ-ət
rɯt-nɐt
pɐnə
tʲi
jɒq-qən-nə
əj
βeɬi-t
kiɬ-ət
raβəs-ɬ-ət
tom
əntə
palək-nɐm
.
pɯrəɬti
csónak-com
négykerekű-loc
olyan
,
,
rén-pl
hegy-adj
végett
.
mind
hogyan
folyó
hátulról
szél
.
egy
.
másik
.
.
az
.
és
ereszkedik-prs-3pl
.
csinál-pst.pass.3sg
nagyon
megy-ptc.prs
csapat-tra
egy
szerencse-lat
,
megy-prs-3pl
ez
rén-pl
:
rén-pl
ráz-prs-3pl
örül-pst.3pl
két
belső-abl
folyó
itt
megy-prs-3pl
.
egy
kel-prs-3pl
rén
jó-tra
rén
ez
ez
part-apr
oldal-du-abl
két
lök-pst.pass.3sg
ugye
pcl
.
nagyon
pcl
jó-tra
megy-prs-3pl
kel-prs-3pl
fél
után
part
csorda
megy-prs-3pl
!
.
mind
hátulról
elő-apr
és
ismét
part-apr
part-lat
és
kel-pst.3pl
folyó
oldal-apr
,
.
pcl
rénszarvas-pl
nagyon
vonal-tra
.
nagyon
no
ők2-loc
ott
egy
csapat-tra
tart-prs-pass.3pl
...
pcl
víz
ilyen
oldal-du-abl
csónak-com
és
emberek-du-loc
emberek-du
oldal-loc
.
hegy-adj
,
vissza-apr
lökdös-cnv
tart-prs-pass.3pl
nagy
nagyon
kel-prs-3pl
megy-prs-3pl
fordul-prs-3pl
egy
megy-prs.3sg
ül-prs-3du
emberek-pl-3pl
ül-prs-3du
.
,
néz-prs-3du
két
rén-pl
emberek-du
felszín-lat
hely
.
és
hegy
.
hátulról
.
.
csapat
megy-inf
!
kör
vele
.
kicsi
nagyon
fel
karám
,
egy
.
az
rénszarvas-pl
együtt
megy-prs-3pl
föld
vonal-tra
.
csapat-tra
kis
rén-pl
megy-prs-3pl
pcl
part-lat
emberek-du-loc
fordul-prs-3pl
rénszarvas
emberek-du-loc
.
küld-prs-pass.3pl
.
.
neg
az
part-lat
.
,
jó-tra
űz-prs-pass.3pl
jó
rén-pl
pcl
rén
süllyed-prs-3pl
rén
egyik
.
-szer
az
rén-pl
széles
elöl
más
ismét
.
és
megy-prs.3sg
.
csorda
lassú-tra
küld-prs-pass.3pl
az
...
.
belső-lat
egy
.
megijed-prs-3pl
.
jó-tra
víz-lat
.
csorda
ismét
nagyon
pcl
megy-prs-3pl
,
csapat-tra
el
most
...
,
víz-abl
víz
hogyan
fel
és
onnan
fel
küld-prs-pass.3pl
megy-prs-3pl
ki-apr
tart-prs-pass.3pl
ismét
.
nagy
.
és
.
szem-insf
csónak-loc
pásztor-du-loc
nagyon
.
nagyon
.
csorda
hátulról
.
megy-prs-3pl
,
fél-apr
.
legelő-abl
kel-prs-3pl
.
megy-prs-3pl
.
szem-insf
küld-prs-pass.3pl
közben
megérkezik-pst.3pl
pcl
,
az
még
érkezik-prs-3pl
karám-abl
és
pcl
ők.acc
.
és
pcl
szem-insf
nincs
megy-prs-3pl
hiszen
pcl
megy-inf
.
és
.
part
jó
fél
másik
víz-lat
rénszarvas-pl
megérkezik-pst.3pl
és
nagyon
elő-apr
két
űz-prs-pass.3pl
emberek
megérkezik-pst.3pl
.
ők
?
ki-apr
part-lat
szépen
is
szem-adv
jó-tra
kő-adj
kütəŋti kirəɣʌəʌət panə.
weʌit ŏttə pastukkənnə, ta, kitʌat.
panə lowa ťi jŏwtət.
it utə kiʌʌət.
kütəŋti kitʌat, əj pəŋaɣə məntaɣə.
weʌit qăjəmi ... tem tåɣinə.
pa jåɣ jəŋk ŏnta ʌåɣəʌtəʌət.
ʌəɣ əj ʌärɣə mənʌət.
pyrəʌta jåqqənnə sämat tăjʌat.
ťimint temi wəʌe əjnam weʌit da?
qăńťəqintʌət.
ťuńa ńălqət sämti: utə kiʌət məɣ ŏwtija.s
a-a, jəmat ənəʌ weʌi qăjəm jəŋka ťi wyɣʌət, panə tŏm pälək ... jăwən tŏm pälək ... räpəŋ lownam tŏm päləknam ťi mənʌət.
mənʌət ńaťələkkə.
utə ťi kiʌʌət, ťi kiʌʌət.
panə jåqqənnə os sarnam kitʌat.
jəmat jəm jəŋk!
weʌit ja ťi lowa jŏwtət ťit.
jəmat jəmɣə mənʌət.
jəmɣə pyrəʌti lükəmti, panə əj pyč jåɣʌaʌ pyri mənʌ.
os pyrəʌta ńuɣəʌʌat kvadracikelnə.
a aj weʌit jəŋka əntə məntə pətan, aj weʌit sämat tăjʌat.
jăwən jəmat qŏmət.
jəmat əj ʌärɣə jəmat jəmɣə mənʌət.
wåt əntem.
qăjəm, weʌi qăjəm kemnam mənʌət åťi.
kat jåqqən tŏt åməsʌəɣən.
weʌi qăjəm sarəʌta mənʌ.
weʌit jəmat jəmɣə əj pəŋaɣə mənʌət, ńuʌ ńuʌ wårtəqsəmin.
kat päləkkəni kat päləkkəni ʌow wäri.
əjnam pəŋaɣə jŏwtət.
panə os rytnat jŏta ńuɣəʌʌat.
panə os tŏʌ, tŏm päləknam jəŋki ťi mənʌət.
jåqqən qŏʌɣa rytnə åməsʌəɣən.
mustəmin ʌəɣat iʌə räwəsʌət.
räp ťimint käkkəŋ low.
pyrəʌta panə rytnat os sämat tăjʌat.
kat jåqqənnə kitʌat əj pəŋaɣə məntaɣə.
jəmat ənəʌ weʌi pəŋa.
weʌit jəmat jəmɣə mənʌət.
ťu lownam panə ťi mənʌət.
əj weʌi.
tŏm päləknə jəmat jəm räpəŋ low!
pa weʌit os pərɣinam kirəɣʌəʌət.
ʌinnə qŏʌnə ʌejəʌʌəɣən, qŏʌnə utə kiʌʌət.
os sarnam ťi mənʌət.
jăwən lowa jŏwətʌət.
åť ʌəɣpiji weʌit kemnam mənʌət.
Йӑвән лөва йвӆәт.
Вэӆит йәмат йәмӽә әй пәӈаа мәнӆәт, њуӆ ... њуӆ ... њуӆ ... њуӆ вортәӄсәмин.
Рӓп – ҷиминт кӓккәӈ лөв.
Утә ҷи китӆәт, ҷи китӆәт.
Кӱтәнты китӆат әй пәӈаа мәнтаӽә.
Панә лөва ҷи йвтәт.
[Йоӽәт-войӽәт] мәнӆәт њаҷәләккә.
Па вэӆит өс пәрӽинам кирәӽӆәӆәт.
[Вэӆит] йәмат йәмӽә мәнӆәт.
Ӆиннә ӄтнә ӆэйәӆәӽән: ӄтнә утә китӆәт.
Па йоӽ йәӈк нта лӱ ... ӆ ... ӆооӆтәӆәт.
Оҷ ӆәӽпийи вэӆит кэмнам мәнӆәт.
Кат йокӄән тт омәсӆәӽән.
Өс пырәӆта њууӆӆат м-м... квадра ... квадрацикәлнә.
Вот әнтэм.
Ӄӑйәм, вэӆи ӄӑйәм кэмнам мәнӆт оҷи.
... йәмӽә пырәӆты лӱкәмты, панә әй пыҷ йоӽӆаӆ пыри мәнӆ.
Йокӄән ӄӆӽа ом... рытнә омәсӆәӽән.
Йӑвән йәмат ӄмәт.
А-а, йәмат әнәӆ вэӆи ӄӑйәм йәӈка ҷи выӽӆәт пан[ә] тм пӓләк ... ә ... йӑвән тм пӓләк ... ә ... рӓпәӈ лөвнам тм пӓләкнам ҷи мәнӆәт.
Ҷиминт тэми вәӆэ әйнам вэӆит, да?
Йәмат әй ӆӓрӽә йәмат йәмӽә мәнӆәт.
Вэӆит, ттә, пастуккәннә, та, китӆат.
ҍуња њӑлӄәт сӓмты - утә китӆәт мәӽ өвтыйа.
Әй вэӆи ...
Кӱтәӈты кирәӽӆәӆәт панә
Тм пӓләкнә йәмат ... ӑ ... йәмат йәм рӓпәӈ лөв!
Пырәӆта йокӄәннә [вэӆит] сӓмат тӑйӆат.
Кат пӓләккәны ... кат пӓләккәны ӆөккө ... ӆөв вӓри.
А, ай ... ай вэӆит ... ә ..., йәӈк[а] әнтә мәнтә пәтан, ай вэӆит сӓмат тӑйӆат.
Ит утә китӆәт.
өс сарнам ҷи мәнӆәт.
[Ӆәӽ] әй ӆӓрӽә мәнӆәт.
Йәмат йәм йәӈк!
Панә өс рытнат й... йта њуӽәӆлат.
Йәмат әнәӆ вэӆи пәӈа.
Пырәӆта панә рытнат өс сӓмат тӑйӆат.
[Ӆәӽ] ӄӑњҷәӄинтӆәт.
Вэӆит, йа, ҷи лөва йвтәт ҷит.
Ҷи лөвнам панә ҷи мәнӆәт.
Панә йокӄәннә өс сарнам ҷи китӆат.
[Ӆәӽ] йәмат йәмӽә мәнӆәт-[пӓвәӆӆәт].
Вэӆи ӄӑйәм сарәӆта мәнӆ.
Кат йокӄәннә китӆат әй пәӈаа мәнтаә.
Әйнам пәӈаа йвтәт.
Панә өс тӆ тм пӓләкнам йәӈки ҷи мәнӆәт.
Мустәмин ӆәӽат иӆә рӓвәсӆәт.
Вэӆи ӄӑйәми ... тэм тоонә ...
Két ember hajtja őket, hogy egy csapatban menjenek.
És a kis réneket, hogy ne menjenek a vízbe, a kis réneket szemmel tartják.
A túloldalon nagyon jó meredek part van!
Megijednek.
Mások majdnem elsüllyednek.
És hátulról hajtják őket négykerekű járművön.
A folyó nagyon széles.
A két ember még a csónakban ül.
És arra a partra mennek.
De néhány rén visszafordul.
Mennek fölfelé a parton.
Közben megfordulnak, és...
Egy vonalban mennek.
Megérkeznek a folyó partjához.
A rénszarvasok a legelőről ... ezen a helyen...
Nagyon jó víz!
Nagyon nagy rénszarvas csorda.
Itt van az összes rén, ugye?
Szépen lerázták magukról (a vizet).
És kiúsztak a partra.
A rének nagyon jól mennek.
Azt nézik, hogyan mennek fel a parton (a rének).
Mind egy csapatban érkeztek meg.
Két ember ül ott.
A réncsorda elöl megy.
És onnan a túlsó partra a vízen mennek.
Nagyon jól mennek.
A hegy olyan köves part.
Most kimennek a vízből.
Hátulról két ember szemmel tartja őket.
Nagyon egy vonalban, nagyon jól mennek.
A rénszarvasokat, izé, két pásztor, lám, hajtja.
A rénszarvasok kimennek a karámból.
Egy rénszarvas.
Na, a nagyon nagy réncsorda leereszkedik a vízre, és a túlsó oldal ... A folyó túlsó oldala ... a meredek partra, a túlsó oldalra átmennek.
Nincs szél.
És hátulról a csónakból szemmel is tartják őket.
Lassan mennek.
Együtt hajtják őket, hogy egy csapatban menjenek.
A rének tehát megérkeztek a partra.
ismét előre mennek.
A rének nagyon jól, egy csapatban mennek, egymást lökdösve.
Láthatóan örültek a sikernek: kimentek a partra, a szárazföldre.
És csónakkal is hajtják őket.
Két oldalról, két oldalról körbefogták (a csordát).
Csorda, réncsorda kimennek a karámból.
És a két ember ismét előre hajtja őket.
Hátulról jól meglökték, és rögtön a társai után megy.
Удаче обрадовались, заметно: на берег взбираются на [твёрдую] поверхность земли.
К этому яру вот и пробираются (они многие).
Из кораля (=загона) олени наружу идут.
Все вместе гуртом прибыли (они многие).
Сейчас (=теперь) на берег выходят (они многие).
[Они] плывут одним строем (в одну линию)..
А, маленькие (=молодые) олени, в воду не уходящие (были) чтобы, маленьких оленей глазами имеют (их многих).
Олени, ну-таки, к этому яру прибыли (=приплыли, подплыли) вот.
С двух сторон ... с двух сторон кружком круг (=клубок) сделали.
Такие вот ведь все олени, твәнә?
[Они] очень хорошо идут [плывут].
[Они] испугались.
[Люди и звери] двигаются медленно.
Олени очень хорошо одним гуртом идут (двигаются), друг друга подталкивая.
снова вперёд плывут.
Река очень широкая.
И ещё на лодке сзади подгоняют.
Вместе (=меж собой) гонят (их многих) одним клубком идти.
Очень хорошая вода!
Двумя мужчинами подгоняемы (они многие олени) одним гуртом двигаться.
И вот теперь (=тогда) на ту сторону по воде вот и идут.
Очень одной линией очень хорошо идут.
Ими двумя как рассматривается (решают они двое): как (=каким образом, = каким способом) на берег взойдут (они многие олени).
Очень большим оленьим стадом.
Один олень ...
Ветра нет.
К крутояру реки подошли (они многие).
Ну-у, очень большое оленье стадо в воду вот (=наконец) зашли (вошли они многие) и на ту сторону реки на противоположный берег на гористый крутояр на ту сторону вот пошли (они многие).
[Олени] на полпути поворачивают и
Стадо, оленье стадо наружу выбирается из кораля.
На берег вот-вот поднимутся [олени].
Из оленьего пастбища ... в этом месте ...
Другие (=некоторые) из них в толщу воды заныривают (=чуть не тонут).
И двумя мужчинами снова вперёд вот гонимы (они многие).
И к яру вот подплыли.
Оленей стадо впереди идёт.
Как положено они себя вниз стряхнули (они многие олени).
[Какого-то оленя] сзади подтолкнули (его одного), и внезапно за своими остальными товарищами (его одного многими) сзади плывёт [он].
А сзади подгоняют (их многих) на квадроциклах.
На противоположном берегу очень очень хороший с горой крутояр!
Олени (многие), значит, пастухами (двумя), смотри-ка, гонимы.
Сзади двое мужчин [за оленями] наблюдают.
Гора (=скала) – такая с камнем берег (=яр, =крутояр).
Двое мужчин ещё в лодке сидят (они двое).
Сзади вот на лодке ещё и наблюдают (за ними многими оленями).
Другие (=иные, =некоторые) олени ещё и назад поворачивают.
Два человека там сидят (они двое).
[Олени] очень хорошо плывут.