qʉtəɬnə noməqsəɬ: mətɐ qɒtɐ ɬɑŋtɐɣə?
əj mətɬɐtnə ɐːɬəŋ, əj mətɬɐtnə ɐːtən məntɐl sɒɣit qaɬəm qɒtɐ joβət.
kɐt qɒtɣən tʉβət əntə tɑjɬəɣən.
tɐɬəɣ qɒtɐ ɬɑŋɐɬ quntə, tʉβət tutɐ mɒsɬ.
əj qɒt tʉβət tɑjɐɬ.
ɐː tʉβtəŋ qɒtɐ ɬɑŋɐɬ quntə, pʉmɐ, ɬitɐɣə ɬɑŋɐɬ.
əj mətɐ ɬɐtnə əj pɑɣ tʲunʲ kənʧʧɐ mən.
qoβ mən mʉβ βɐn mən,
pɐnə tʉβtəŋ qɒtɐ ɬɑŋtɐ mən.
qɑtəɬ mən, ɐːt pə mən.
qɒtɐ
.
noməqsəɬ
əj
quntə
tutɐ
mən
sɒɣit
,
ɬɑŋɐɬ
βɐn
qɒtɣən
,
.
tʲunʲ
tɑjɬəɣən
kənʧʧɐ
?
əj
.
qɒt
mən
qʉtəɬnə
ɬɐtnə
.
ɬitɐɣə
qɒtɐ
mən
.
qaɬəm
pə
:
ɬɑŋtɐ
mətɬɐtnə
tʉβtəŋ
qɒtɐ
ɬɑŋtɐɣə
,
ɐːt
kɐt
tʉβət
ɐːtən
,
ɐː
mən
pɑɣ
mətɐ
mʉβ
.
qɑtəɬ
məntɐl
tʉβət
pɐnə
.
əntə
.
,
qoβ
qɒtɐ
quntə
əj
tɐɬəɣ
tɑjɐɬ
ɬɑŋɐɬ
ɐːɬəŋ
əj
mətɬɐtnə
pʉmɐ
tʉβtəŋ
mətɐ
mən
ɬɑŋɐɬ
mən
mɒsɬ
qɒtɐ
,
joβət
əj
tʉβət
qɑtəɬ
mʉβ
əj
qɒt-ɐ
qʉt-əɬ-nə
.
mən-t-ɐl
mətɐ
,
mən
mən
mən
joβət
quntə
qɒt-ɐ
qaɬəm
qoβ
qɒt
.
tɑjɐ-ɬ
ɐːɬəŋ
.
pɐnə
,
,
əntə
mət-ɬɐt-nə
?
ɬɑŋ-tɐɣə
qɒt-ɣən
qɒt-ɐ
pə
sɒɣit
tɑj-ɬ-əɣən
tʉβt-əŋ
tʉβt-əŋ
əj
.
.
kənʧ-ʧɐ
tu-tɐ
ɬi-tɐɣə
tʲunʲ
qɒt-ɐ
tʉβət
kɐt
mət-ɬɐt-nə
ɬɑŋ-tɐ
,
pʉm-ɐ
əj
ɐːt
mən
qɒt-ɐ
mən
noməqsə-ɬ
ɬɐt-nə
.
quntə
tʉβət
βɐn
,
tɐɬəɣ
mən
ɐːt-ən
əj
tʉβət
.
ɬɑŋ-ɐɬ
ɬɑŋ-ɐɬ
ɬɑŋ-ɐɬ
.
ɐː
:
mətɐ
pɑɣ
mɒs-ɬ
,
əj
egy
ház-lat
idő-loc
.
megy.pst.3sg
neg
?
ha
üres
belép-prs.3sg
este-loc
valami-idő-loc
tűz-adj
,
reggel
hoz-inf
,
gondol-prs.3sg
vagy
három
,
éjszaka
ha
megy.pst.3sg
egy
,
valami-idő-loc
:
megy-ptc-3sg
tűz-adj
.
.
pcl
ház-du
valami
ház-lat
birtokol-prs-3du
egy
meleg-lat
fiú
egy
.
két
szerencse
és
érkezik.pst.3sg
belép-inf
ház-lat
megy-pst.3sg
módon
melyik
eszik-inf
köz-3sg-loc
ház-lat
tűz
egy
keres-inf
kell-prs.3sg
.
nappal
megy.pst.3sg
belép-prs.3sg
tűz
megy.pst.3sg
tűz
,
megy.pst.3sg
.
belép-prs.3sg
belép-inf
.
.
hosszú
birtokol-prs.3sg
ház
ház-lat
,
rövid
de
panə tüwtəŋ qåta ʌăŋta mən.
qütəʌnə nŏməqsəʌ: məta qåta ʌăŋtaɣə?
a tüwtəŋ qåta ʌăŋaʌ quntə, püma, ʌitaɣə ʌăŋaʌ.
taʌəɣ qåta ʌăŋaʌ quntə, tüwət tuta måsʌ.
əj qåt tüwət tăjaʌ.
əj məta ʌatnə əj păɣ ťuń kənčča mən.
qătəʌ mən, at pə mən.
qŏw mən müw wan mən,
kat qåtɣən tüwət əntə tăjʌəɣən.
əj mətʌatnə aʌəŋ, əj mətʌatnə atən məntal såɣit qoʌəm qåta jŏwət.
Әй мәта ӆатнә әй пӑӽ ҍуњ кәнҷҷа мән.
Ӄӑтәӆ мән, ат пә мән.
Әй мәт ӆатнә аӆәӈ, әй мәт ӆатнә атән мәнтаӆ соот, ӄөӆәм ӄота йвәт.
А тӱвтәӈ ӄота ӆӑӈаӆ ӄунтә, пӱма, ӆитаӽа ӆӑӈаӆ.
Кӱтәӆнә нмәӄсәӆ: мәта ӄота ӆӑӈтә? [ӆӑӈтаӽә]
Ӄөв мән, мӱв ван мән?
Кат ӄотӽән тӱвәт әнтә тǒйӆәӽән.
Панә тӱвтәӈ ӄота ӆӑӈта мән.
Таӆәӽ ӄота ӆӑӈаӆ ӄунты, тӱвәт тута мосӆ.
Әй ӄот тӱвәт тǒйаӆ.
Egyszer reggel, egyszer este menése közben három házhoz érkezett.
Ha az üres házba megy be, tüzet kell szereznie (=fát kell hoznia).
Hosszan ment vagy röviden ment,
Magában gondolja: melyik házba menjek be?
És annak a háznak az irányába indult (hogy bemenjen), melyben tűz égett.
De ha a tüzes házba megy be, melegbe megy be, hogy egyen.
Az egyik házban ég a tűz.
Egyszer egy fiú elment szerencsét próbálni.
nappal ment, éjszaka is ment.
Két házban nincs tűz.
В одном [в третьем] доме очаг (=костёр) есть.
А с огнем (=костром, =очагом, =со светом) в избу зайдёт если, [то] в тепло, чтобы покушать зайдёт (он, путник, мальчик).
Про себя (=в своей душе) думает: в какой дом зайти?
В двух домах нет огня (=света).
Однажды утром, однажды ночью идёт (он) как (=пока, =таким образом), к трём домам подошёл.
Однажды один мальчик счастье искать пошёл.
Долго ли, коротко ли шёл?
В пустой дом зайдёт если, [то] дрова нести нужно.
День шёл, ночь тоже шёл.
И вот в дом с горящим очагом зайти решил.